50 aastat koos naisega – 9 aastat – vähiga.

Artikkel ilmus ajakirjas Mida Arstid Sulle Ei Räägi, September 2017.

Kõlab uskumatult, kuid ka kõige halvema haigusega on võimalik aastaid koos elada. Nii pikk elu ei ole siiski võimalik ainult klassikalise vähivastase arsenali – kirurgia, kiiritus- ja keemiaravi abil. Nagu väidab selle loo kangelase raviarst – aidata suudab lai vahendite kogum.

Teel külla ühe imepärase mehe juurde, meenub anekdoot: patsient küsib arstilt: “Öelge ausalt – kas ma jään ellu?” Arst  vastab: “See huvitab mind ennastki…”.

Miks ma seda mainin? Sellepärast, et näib – nii on tekkinud haigla, kus oli ravil meie sõidu sihtpunkt Antanas Malisauskas, 79 – aastane leedulane, kes elab Panevezyse eeslinnas. Elab ikka veel, vaatamata sellele, et nelja aasta eest sosistas onkoloog tema naisele ettevaatlikult, et ta ei hellitaks asjata lootusi – Antanas elavat veel umbes nädala, mitte kauem.

Arsti ennustuse purustanud erakordsest mehest sai Mida Arstid Sulle Ei Räägi toimetus teada 2015. aasta suvel ning leppis kohe temaga kokku kohtumise (sellest külaskäigust ilmus lugu meie ajakirja 2016. aasta veebruarinumbris). Tookord soovis Antanas jääda anonüümseks, kuna ei varjanud, et avalikustades oma iseäraliku alternatiivse raviviisi, võib ta meditsiiniasutustes kogeda halvustavat suhtumist. Niisamuti ei soovinud ta, et ümberkaudne rahvas teda küsitleks või märkusi teeks, nii-öelda häiriks rahulikku pensionärielu. Kuid konspiratsioon ei õnnestunud – pärast kirjutist ajakirjas Ko Gydytojai Tau Nepasako (meie ajakirja leedukeelne versioon) said Antanasega kokku puutunud arstid kiiresti aru, kes oli selle uskumatu loo kangelane (võimalik, et taolisi inimesi on Leedus ainult üks).

Õneks tuli tuntus mehele hoopis kasuks, kuna järgmisel visiidil rõõmustas Antanase naist arstide täielikult muutunud suhtumine: “Perearst oli tähelepanelikum ning viimane kord, kui Vilniuses olime, suhtusid ka onkoloogid Antanasse sellise lugupidamisega nagu oleks ta tsaar.”

Ta märgib, et alati, kui Antanas arstide juurde läheb, kõlavad hämmastunud hüüded: “Te olete ikka veel elus?!”. Ometi hakkasid arstid alles viimasel ajal tõsisemalt huvi tundma, milliseid ravimeid või vahendeid Antanas kasutab, et end nii hästi tunneb ja välja näeb.

“Imelik, et arstid ise ei ole kunagi öelnud, kuidas tugevdada organismi, kuidas kodustes tingimustes vähi vastu võidelda. Ainult kirurgia, kiiritamine ja keemiaravi. Seepärast pole ime, et inimesed surevad, sest mitte kõigil ei ole sellist sõpra nagu meie hea ja tark arst. Just tema soovitas Antanasele dieedi ning leidis erilise preparaadi, mis suutis muuta vähirakke.

Neli vähki ja lootusetus

Esimest korda puutus Antanas vähiga kokku üheksa aasta eest, kui tal avastati kasvaja kilpnäärme läheduses. See lõigati välja, kuid aasta pärast ilmus uus mügarik – ka seda tabas sama saatus. Kolmandat korda puges vähk päris unearteri lähedale ning arstid tunnistasid, et operatsiooni eduka õnnestumise võimalus on väiksem kui üks protsent. See tähendas, et Antanas pidi elama pahaloomulise neljandas staadiumis munasuuruse kasvajaga. Peale selle olid tekkinud metastaasid kaelas ja kopsudes.

Tookord haaras härjal sarvist tema naine, kes valmistas ja pruulis erinevaid rahvameditsiini vähivastaseid vahendeid, kokku prooviti kahtekümmend erinevat rohtu ja seent. Antanas pidas vapralt vastu, kuid 2013. Aasta lõpul tekkis alaseljas uus mügar – jälle vähk ja jälle neljandas staadiumis.

Operatsioon oli raske, vähist haaratud kohta kiiritati viis päeva, kuid siis teatasid arstid ootamatult, et kiiritusravist pole kasu ning Antanas kirjutati haiglast välja kui lootusetu. Kuid Malisauskased ei kavatsenudki alla anda, nad pöördusid perekonnasõbra, kogenud arsti poole, kes peatas Antanasel põletikused protsessid, soovitas alternatiivmeditsiini vahendeid ning ühte alles hiljuti Leedusse sisse toodud vahendit – pärmirakkude ensüüme (tõsi, maailmas tuntakse preparaati Enzyme Yeast Cells juba alates 1969. aastast).

Palju aastaid järgis vana mees dieeti, kasutas ravimtaimi, pärmirakkude ensüüme ning tundis ennast hästi. 2017. aasta aprilli alguses talle külla sõites saime teada, et eelmisel suvel oli ta suurejooneliselt tähistanud oma kuldpulma – 70 külalise ja kirikliku tseremooniaga. Naine ütleb, et alguses olid lapsed muret tundnud, kas isa suudab tund aega kirikuõpetaja ees seista ning kas pidustused ei tee tervisele halba. Kuid isa pidas vastu mitte ainult sellele – peosaalis keerutas ta isegi valssi!

Meie küsimusele, kas võime loota ka teemantpulmale, vastas Antanas naljatades: “Kui kaua siis võib ühe naisega koos elada?!”.

Pikaealisusest rääkides jutustab Antanas ühe loo:hiljuti oli ta kohanud endist naabrinaist – 90-aastast vana daami, kes jälgis hoolega oma tervislikku seisundit. Nagu kahel pikaealisel ikka, jõudus jutt lõpuks terviseni ning naine teatas uhkelt, et kavatseb elada 120 aasta vanuseni. Antanas mõtles hetke ja naljatas: “Mina olen ka plaaninud vähemalt kuni 115…”.

Teine vaade vähile

Tõsi, pärast meie kohtumist 2015. aastal on ette tulnud ka kurvemaid hetki. Lõikusjärgne vähihaav alaseljas ei ole siiani paranenud ning sinna on jäänud üksikud kasvaja sõlemd, selle aasta algul ilmusid nende kõrvale kahtlased mügarikud. Märtsis külastas Antanas jälle onkolooge ning uusmoodustisi otsustati kiiritada. Antanas nõustus ainult viie protseduuriga ja kõige nõrgema kiiritusannusega, et mitte hävitada organismi. Sellepoolest tundis ta koju jõudes ennast mitu päeva kui halvatud – jõuetus oli nii suur, et ta ei suutnud voodistki tõusta.

Kõik on hea, mis hästi lõpeb – uusmoodustised on kadunud, ka vana haav on hakanud paranema, kuid kõige üllatavam – munasuurune moodustis unearteri kõrval on vähenenud miinimumini. Võib öelda, et sellest pole eriti midagi järele jäänud.

Antanase arst, perekonnasõber, kes ikka veel soovib jääda anonüümseks, arvab, et vähi remissioon algas tänu õigele toitumisele ja pärmirakkude ensüümidele: “Selle preparaadi ülesanne on peatada valede rakkude moodustumine ning Antanas kasutab seda regulaarselt juba peaaegu kolm aastat. Ma ei varja, et enne Antanast ei olnud mul pärmirakkudega mingeid kogemusi, olin neist vaid lugenud arstide ajakirjas, kuid siis, kui see vana mees haiglast välja tõsteti ja koju surema saadeti, otsustasin proovida kõike võimalikku – tal polnud enam midagi kaotada.

Minu arvates on viimane aeg muuta arvamusi vähi ja selle ravimise kohta. Teooria vähi geneetilisest päritolust ei õigusta selle epideemiat. Minu arvates ei ole tõeline põhjus ka vähi esilekutsujatena mainitud parasiidid, kuna need on alati olemas olnud kõigil inimkonna eksistentsi etappidel, kuid vähi epideemia algas umbes saja aasta eest. Just sellel ajajärgul  tekkis ka mugav läänelik eluviis – erinevate keemiliste, toksiliste ja kantserogeensete ainetega, vähese liikumise ja mittetäisväärtusliku, koguni kahjuliku toitumisega.  Just nimelt eluviis ja kahjulikud ained on peamine vähi tekkepõhjus. Teiste sõnadega – sa oled haige mitte sellpärast, et sul on vähk, vaid vähk on sellepärast, et oled haige. Immuunsüsteem ei tule enam  toime muutunud rakkude kontrollimatu paljunemisega.

Seda tõendab ka Antanase tervenemine. Pärast tema organismi rikastamist ja küllastamist vajalike ainetega, mis suudavad taastada häiritud rakkude hingamistsükli, peatati haigus ning selle kulg pöörati vastassuunda. Tähtid on mõista, et vähi vastu ei ole ühte universaalset vahendit – radikaalselt aidata saab ainult lai vahendite kogum”.

Pärmirakud võivad muuta maailma

Antanase juhtumil peab arst peamiseks kahjustatud rakkude hingamistsükli taastajaks pärmirakkude ensüüme: “Ühiskonnas liiguvad jutud pärmi toime kohta, seepärast peab selgitama, et looduses leidub enam kui 300 liike pärme, kuid seennakkust kandidoosi tekitavad ainult patogeensed tüved, nt Candida albicans.

Head pärmid, kes inimese organismis võitlevad sama elukeskkonna eest, pidurdavad patogeensete pätmirakkude koloniseerimist. Mitte asjata ei ole maailma populaarseim probiootikum loodud just pärmseente Saccharomyces cerevisiae tüvedest”.

Bioaktiivsed pärmirakkude ensüümid töötas rohkem kui 40 aasta eest välja Saksa biofüüsik dr Siegfried Wolz – Otto Warburgi teooria pooldaja, kes oma uuringutes juhindus oletusest, et ükski krooniline haiigus ei saa areneda, kui keharakkude hingamine toimub häireteta. Üks pärmirakkude ensüümide entusiast – doktor Serge Jurasunas Lissabonist, kes oma loodusmeditsiini kliinikus ravib pärmirakkude ensüümidega paljusid vähihaigeid (40 aasta jooksul on ta terveks ravinud rohkem kui 70 000 patsienti), väidab, et need mõjutavad oluliselt haigete enesetunnet. Pärmirakkude ensüümide preparaate hindavad positiivselt paljud maailma loodusraviarstid.

Kuidas tegelikult saadakse pärmirakkude ensüüme?

Nende kasvukoht on eriline hapnikuga täidetud konteiner, mis sisaldabrikkalikus valikus toiduaineid: puuvilju, köögivilju ja marju. Oma õhukeste seinte kaudu imendavad pärmirakud lihtsalt 17 vitamiini, 14 mineraalainet, 26 aminohapet ja selliseid väärtuslikke aineid nagu glutatioon, koensüüm Q10 ja veel 6000 ensüümi. See kõik on vajalik organismi energiavahetuseks ja detoksikatsiooniks. Kasvuprotsessi lõpus rakud deaktiveeritakse – need ei paljune enam, kuid säilitavad endas kõik omastatud bioaktiivsed ained.

Kuidas need organismi aitavad?

Kuna esialgselt plaanis Siegfried Wolz pärmirakkude ensüümide preparaati kui vähivastast ravimit, kasutati selle loomisel alusena teooriat, et Krebsi tsükli häired, mida tekitab mitokondrite (rakkude jõujaamade) düsfunktsioon, võivad rakud muuta pahaloomuliseks. Mitokondrite hapnikuga varustamise eest vastutav üks ensüüm – tsütokroomi oksüdaas, kuid see ei suuda kinnituda selliste mitokondrite pinnale , mida on kahjustanud toksiinid või vabad radikaalid. Ning kui juba mitokondrite pind on rikutud, aetakse segamini ka raku DNA.

Kõik raku osad, ka valed, jätkavad paljunemist, korrates oma järeltulijates DNA viga või mutatsiooni. On tõendatud, et blokeerides tsütokroomi oksüdaasi, võib 48 tunni jooksul mistahes raku muuta vähirakuks. Ja vastupidi – mehhanismi saab muuta  vastupidiseks: kui inimese rakk puhastada toksilistest ainetest, muutub see jälle õigeks rakuks. Pärmirakkude ensüümid taastavad valgu p53 ekspressiooni, mis soodustab apoptoosi – ebaõigete rakkude surma. Need elavad endale määratud elutsükli lõpuni ilma paljunemata.

Veel peab märkima, et pärmirakkude ensüümid aitavad mitte ainult vähihaigeid, vaid ka neid, keda piinavad depressioon, kroonilise väsimuse sündroom, hulgiskleroos, lihaste düstroofia ja nahahaigused. Ennetamise eesmärgil võib pärmirakkude ensüüme võtta igaüks – need puhastavad organismi ja moduleerivad immuunsüsteemi.